Verikäkkide maitse oleneb sellest, kui head verd õnnestub saada. Õiget retsepti käkkidel polegi, kõik käib tunde järgi, keeg koguseid ei mõõda. Käkitainas on tihkem kui kotletitainas, see peaks olema nii paks, et käte vahel saaks vormida pallikesed, mis ei vaju laiali. Pallikeste läbimõõt võiks olla umbes 5 cm. Läbikasvanud liha sobib verikäkkidele kõige paremini. Kui liha on väga taine, tuleb tainas kuiv, kui liiga rasvane, sulab see praadides ära. Kui liha armastatakse, peab see ka toidu seest välja paistma, seda peab olema tunda. See tähendab, et lihatükid ei peaks olema liiga väikesed.
 |
| Verikäkid |
VERIKÄKID
- 1 l seaverd
- 8-10 kl odrajahu
- 200 g läbikasvanud või pekisemat liha
- 1-2 sibulat
- 2-3 küüslauku
- soola
- musta pipart
- punet
- õli, rasva või võid praadimiseks
Lõika liha tükkideks, haki sibul ja küüslauk. Pruunista liha koos sibula ja küüslauguga, kuid ära prae neid liiga krõbedaks.
Sega veri umbes poole koguse odrajahuga vedelaks tainaks, vala sisse pekikuubikud koos rasva, praetud sibulate ja küüslauguga ning sega ühtlaseks. Maitsesta soola, puneme ja musta pipraga. Lisa edasi segades niipalju odrajahu, et tainas tuleks vormimiseks piisavalt paks. Paraja paksuse hindamiseks tee esimese pallikesega "keeduproov". Kui käkk laguneb keetes laiali, pane jahu juurde. Keeda käkke ohtras vees vaiksel tulel 10-15 minutit. Lõika üks prooviks pooleks, siis näed, kas on läbi keenud. Lase jahtuda ja kui tegid suurema koguse korraga, pane osa sügavkülma. Lõika keenud käkk viiludeks (ühest käkist saab 3-4 viilu) ja prae pannil mõlemalt küljelt kergelt pruuniks. Eriti hea on roog koos kõrvitsasalati ja majoneesiga.
"Eesti perepeod" Harri Ilves, Lia Virkus, Tiina Väljaste
Huvitavat kokkamist!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar