Kiisla ehk kaerakile

Kui kiisla või kaerakile õnnestub lasta parajalt hapuks, siis on paremat kuuma suvepäeva sööki raske tahta. Setomaal, kust retsept kirja on pandud, on kiisla pigem soolane põhiroog kui magustoit, mujal Eestis süüakse, õigemini küll söödi seda ka magustoiduks.

Kiisla ehk kaerakile

KIISLA EHK KAERAKILE

• 1 kg jämedaid kaerahelbeid
• tükk leiba
• umbes 2 l vett
• soola ja suhkrut enam-vähem võrdselt

Vala kaerahelbed sooja veega üle, lisa leivakannikas, kata kauss käterätiga ja pane sooja kohta umbes ööpäevaks hapnema. Vahepeal vaata ja maitse - kui kausi sisu hakkab kohisema ja hapusust tundub olevat piisavalt, siis on materjal valmis. 

Kalla nüüd kausi sisu sõelale ja kase kuivaks nõrguda. Kui vedelik tundub olevat liiga hapu, pane näpuotsaga juurde soodat, mis taandab liigse happesuse. Kuumuta nõrutatud vedelikku pidevalt segades nõrgal kuumusel, kuni see muutub keskmise pannkoogitaina või vedelama mannapudru paksuseks - niisugusena on kiisla paras. Ära lase vedelikul keema tõusta. Lisa maitse järgi soola ja suhkrut. Anna lauale koos külma piimaga. Kui meeldib, või peale raputada suhkrut. 

Retsept on pärit raamatust:
"Eesti perepeod" Harri Ilves, Lia Virkus, Tiina Väljaste

Põnevat katsetamist!